Kommertskinnisvara turg

Venemaa suursaadik: Arnold Meri oli oma kodumaa suur patrioot

05.07.2019KinnisvaraBlog

1. juulil toimusid Tallinnas ja Venemaal Pihkva oblasti Dno rajoonis Nõukogude Liidu kangelase Arnold Meri sajandale sünniaastapäevale pühendatud mälestustseremooniad. Oma kõnes legendaarse eestlase kalmul Liiva kalmistul tõi Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov esile Meri isikuomadused.

“Ta oli kristalselt aus inimene, oma kodumaa – Eesti ja Nõukogude Liidu suur patrioot. Hästi tagasihoidlik inimene,” lausus suursaadik.

©
Sputnik / Юлия КалининаVenemaa suursaadik rääkis sellest, et Tallinna saabumise eelõhtul tutvus ta Arnold Meri elulooga

Ta ütles, et kui Arnold Meri oleks elanud oma sajandise juubelisünnipäevani, siis olnuks ta vastu igasugustele tähistamistele ja talle peetud kiidukõnedele.

“Ta elas oma elu ausalt, täitis ausalt oma kohust. Ääretult ausal viisil suhtus ta ka inimestesse tema ümber. Me peame teda meeles, seepärast oleme me siin, tulime siia, et austada tema mälestust. Kuni meie ja, ma loodan, et ka noored poisid siia tulema jäävad, on mälestus temast elus,” lisas Aleksandr Petrov.

Arnold Meri mälestustseremoonia leidis aset mälestusmärgi juures Pihkva oblasti Dno rajoonis Porhovi–Dno maantee ääres, selles paigas, kus eestlasest kangelane 1941. aasta juulis oma kangelasteo sooritas. Lillede ja pärgade asetamisest võtsid osa Pihkva oblasti ja Dno rajooni omavalitsuse ja kodanikuühenduste esindajad ning kohaliku ajalehe Dnovets stöötajad.

©
Фото : Сергей ЕгоровLillede ja pärgade asetamine Arnold Meri lahingupaiga lähistele paigaldatud mälestuskivile Pihkva oblastis

Arnold Konstantini poeg Meri sündis 1. juulil 1919. aastal. Temast sai esimene eestlane, kes pälvis Nõukogude Liidu kangelase aunimetuse. 1941. aasta juulis tõrjus 22. Territoriaalse Eesti Laskurkorpuse 415. sidepataljoni raadioroodu politruki asetäitja Arnold Meri Porhovi–Dno maanteekäänul kangelaslikult tagasi lõunast läbi murdnud fašistliku dessandi pealetungi.

©
Фото : из личного архива Анастасии МяльсонArnold Meri, 1943. a.

Lahingus vaenlase ülekaalukate jõududega sai Arnold Meri neli korda haavata, kuid jätkas allüksuse juhtimist, purustades fašistide plaanid strateegiliselt tähtsa Dno raudteejaamani välja jõuda.

Pärast sõda oli Arnold Meri Eesti NSV ELKNÜ Keskkomitee esimese sekretäri ametikohal, hiljem töötas Nõukogude Eesti haridusministri esimese asetäitjana.

Pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamist 1991. aastal oli ta agarasti hõivatud ühiskondliku tegevusega, võttis osa kõigist Suurele Isamaasõjale pühendatud üritustest. Oma viimastel eluaastatel juhtis ta Eesti Antifašistlikku Komiteed.

2007. aasta augustis algatas Eesti prokuratuur Arnold Meri vastu kriminaalmenetluse süüdistusega Hiiumaa elanike küüditamise korraldamises ja selles osalemises 1940. aasta märtsis.

Eesti võimude ametliku versiooni kohaselt oli Meri isiklikult vastutav 251 hiidlase küüditamise eest ja osales aktiivselt selle toimingu läbiviimises. Meri ise eitas kõiki süüdistusi, Venemaa välisministeerium avaldas seoses kohtumõistmisega Meri üle protesti, nimetades seda häbiväärseks inimsusvastaseks ettevõtmiseks.

Arnold Meri suri raske haiguse tagajärjel 27. märtsil 2009. aastal ja on maetud Tallinna Liiva kalmistule. Kuu aega pärast tema surma lõpetas Pärnu Maakohus kriminaalmenetluse.

2009. aastal autasustati Arnold Merit Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi määrusega postuumselt Austuse ordeniga. 2011. aastal tunnistati Arnold Meri soomeugri maailma väljapaistvaks tegelaseks – vastava konkursi korraldas Venemaa soomeugri rahvaste keskus Eesti kultuuriministeeriumi toetusel.

Allikas: sputnik-news.ee