Kommertskinnisvara turg

Tänavused TTÜ arhitektuuri magistritööd torkavad silma sotsiaalse närviga

19.06.2019KinnisvaraBlog

Tänavused magistritööd torkavad silma sotsiaalse närvi, vastutustundliku teemavaliku ja läbikaalutud projektidega. Konkreetsete objektide kõrval tegeletakse aga ka üldisemate elukeskkonna küsimustega, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Arhitekt Ingrid Viskus uuribki oma magistritöös, milline peaks olema töökeskkond istuva töö tegija produktiivsuse tõstmisel.

“Kuidas tekitada hoones vertikaalseid liikumisteid, mis oleksid kutsuvamad, et /…/ võib-olla lift mitte panna sisse tulles esimeseks elemendiks – et ma tean, et sinna ma pean minema -, aga panna ta nurga taha, et trepp oleks esimene, mida ma näeks, et trepp oleks kutsuv, suursugune ja loomuliku valgusega oleks olemas haljastuselemendid,” selgitas Viskus.

Tema uurimus näitab, et ka suured avatud kontorid ei soodusta kokkuvõttes töö produktiivsust ning leida tuleks individuaalseid lahendusi.

“Iga inimene on nii erinev, et meie n-ö nõuded keskkonnale nii valguse, temperatuuri kui ka ventilatsiooni osas olenevad nii meie kehakaalust, vanusest, kasvamiskeskkonnast. See hakkab meid mõjutama ja siis öelda, et tore, olge nüüd koos siin avatud ruumis, ei ole kõigile kõige parem,” rääkis ta.

Viskuse töö põhjal võib öelda, et ametlikud normid on kaugel maas reaalsetest vajadustest.

“Siin kohati on viiekordsed vahed võrreldes sellega, mis võiks produktiivsuse seisukohalt olla optimaalne ja mis on meil praegu normides antud ja mille arendaja võtab eelduseks, sest ei ole mõtet üle dimensioneerida, et ma maksan selle kõige eest ja ka ruumikulu, mis selle jaoks läheb. Sellest tulenevalt tekkis hästi suur konflikt sellega, mis meil võiks olla ja mis meil hetkel on,” rääkis Viskus.

Maastikuarhitekt Priit Ingver koostas avalikult kättesaadavate andmebaaside ja -süsteemide põhjal pildi nelja Eesti välikelinna maastikulistest eripäradest. Tema töö võimaldab analüüsida linnakeskkonda uuest vaatenurgast ning leida lahendusi selle paremaks kujundamiseks.

“Väärtused, mis meil linnas on, on subjektiivsed kvaliteedid, mida me hindame. Kas me hindame, et seal on haljastust, mingi veekogu. Igaühel on omasugune nägemus linnast ja selliseid asju teaduslikku plaani panna on väga keeruline,” rääkis Ingver.

“Ma püüdsin oma töös võtta mõõdetavad väärtused ja mõõdetavatest väärtustest luua punktisüsteemi ehk mida rohkem ühes kohas neid punkte tekib, seda väärtuslikum see koht on,” lisas ta.

Järeldusi linnaruumist võib teha aga ka analüüsides fotosid, mida kodulinnast ja seal toimuvatest sündmustest postitavad linnaelanikud sotsiaalmeediassse.

“Sotsiaalmeedias selles kohas tehtud piltide välja otsimist võib võtta nagu hääletut intervjuud – sa oled küsija, vaatad pilte ja sealt hakkavad tulema vastused, sa saad järgmisi küsimusi küsida. Niimoodi avaneb linnapilt hoopis teises võtmes,” rääkis Ingver.

Ta tunnistas, et talle endalegi üllatuseks klappis tema meetodiga arvutis kokku pandud väärtusruum reaalsusega.

Kõigi TTÜ urbanistika ja maastikuarhitektuuri magistritöödega on võimalik tutvuda arhitektuuri ja disanigaleriis Tallinnas kuu lõpuni.

Allikas: err.ee