Ehitusuudised

Kaitsevägi lubab Kevadtormi kahjud hüvitada

30.04.2019KinnisvaraBlog

Esmaspäeval algab kolm nädalat kestev kaitseväe õppus Kevadtorm, millest võtab osa üle 9000 inimese ligikaudu 13 riigist. Õppuse peamine tegevuspiirkond on Lääne- ja Ida-Virumaa, teatas Kaitseväe peastaap.

“Tõenäoliselt hakkame väiksemaid teid lõhkuma, oleme seda igal aastal teinud, kuigi üritame seda vältida, ” rääkis Herem esmaspäeval Eesti Televisooni hommikuprogrammis “Terevisioon”, vahendas ERR.

Ta ütles, et kaitsevägi on kahju saanud teed hiljem ise remontinud või selle kinni maksnud. “Kui keegi näeb mingeid kahjustusi, siis tuleb meile öelda. Kui me ise näeme siis märgistame ja võtame alati omanikega ühendust.”

Heremi sõnul peab tänama maaomanike, kes kaitseväele õppuse läbiviimiseks on oma alasid võimaldanud.

Esmaspäeval algab Kevadtorm

29. aprillist kuni 17. maini kestval õppusel kontrollib kaitsevägi lahingplaanide sünkroniseeritust, juhtimistasandite vahelist koostööd ja üksuste valmisolekut lahingülesannete täitmiseks. Õppusel on peamine treenitav üksus 1. jalaväebrigaad ning õppuse intensiivseim osa kestab 2.-10. maini, teatab Kaitseväe peastaap.

Kevadtormist võtavad osa nii maaväe, õhuväe kui mereväe üksused, kaasatud on 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaadi, toetuse väejuhatuse, kui ka teised kaitseväe ja Kaitseliidu üksused. Kevadtormil osalevad nii Eestis paiknevad NATO lahingugrupi kui ka õppuste ajaks siia saabuvad kaitseväelased liitlas- ja partnerriikidest.

Kolme nädala vältel on teedel liikumas tavapärasest rohkem kaitseväe tehnikat ning kolonne, mistõttu loodab kaitsevägi kaasliiklejate kannatlikkusele ja mõistvale suhtumisele. Õppusest võtab osa sadu ühikuid tehnikat, sealhulgas soomukeid, jalaväe lahingumasinaid ja tanke.

Õhuruumi täidavad Ämaris paiknevad õhuvahendid, mida on näha ja kuulda peamiselt Ämari, Tallinna ning Lääne- ja Ida-Virumaa kohal, kuid ka mujal Eestis.

Õppusel osalevad Saksamaa ja Ühendkuningriigi hävitajad Eurofighter, Poola ründelennukid SU-22, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide kopterid Wildcat, Apache ja Pavehawk ning Eesti õhuväe lennukid ja kopterid.

Merevägi osaleb õppusel mereväe laevastiku sõjalaevadega ning teeb koostööharjutusi erinevate üksustega, samuti viib kaitsevägi 6.-9. maini läbi harjutusi Tallinna Sadamas, Läänemaal ja Bekkeri sadamas.

Rasketehnika tekitab müra

Õppusel kasutatakse erinevaid imitatsioonivahendeid, sealhulgas paukpadruneid, õppegranaate ja valgusrakette. Rasketehnika, lennuvahendite ja imitatsioonivahendite kasutamine tekitavad tavapärasest rohkem müra.

Kuna valjud helid võivad häirida nii lapsi kui koduloomi, palub kaitsevägi hoida võimalusel õppuste piirkondades mürapelglikud loomad siseruumides ning selgitada lastele toimuva põhjust.

Õppusel osalejad teevad omalt poolt kõik võimaliku, et vältida kahjusid taristule. Paraku pole alati võimalik kahjustusi täielikult ennetada või välistada. Kui kellegi omand on õnnetu juhuse tõttu saanud kannatada, siis palub kaitsevägi kahjud fikseerida ning võtta ühendust õppuse tsiviil-sõjalise koostöö meeskonnaga.

Plaanide kohaselt osalevad tänavusel Kevadtormil Ameerika Ühendriikide, Belgia, Gruusia, Kanada, Leedu, Läti, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome, Ukraina, Ühendkuningriigi ja Eesti kaitseväelased.

29. aprillist kuni 17. maini kestva Kevadtormi põhiraskus langeb suuresti Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnale, kuid puudutab ka Harju- ja Jõgeva maakondi. Õppuse põhitegevus toimub Alutaguse, Lüganuse, Jõhvi, Toila, Vinni ja Viru-Nigula valla ning Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva-Jõesuu linna territooriumitel.

NATO idarindel

NATO 2016. aasta tippkohtumisel Varssavis otsustas allianss paigutada Lätisse, Leedusse, Eestisse ja Poolasse nende riikide palvel rotatsiooni alusel paljurahvuselised pataljonid, vahendas Sputnik Eesti.

Viimastel aastatel seisab Venemaa silmitsi allianssi enneolematu tegevusega oma piiride lähedal. NATO nimetab seda “Venemaa agressiooni tõkestamiseks”.

Samal ajal rõhutab Kreml, et Moskva ei ohusta teisi riike, kuid ei jäta vastamata meetmetele, mis on tema huvidele ohtlikud.

Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu on märkinud, et Poola ja Baltimaade hüsteeria taustal on NATO vägede arvukus Venemaa piiride ääres kasvanud seitsmekordseks.

Venemaa ja NATO lõpetasid koostöö nii tsiviil- kui ka sõjalistes valdkondades, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti asevälisminister Alexander Gruško antud intervjuud.

“NATO ise loobus suhetes Venemaaga positiivsest tegevuskavast. Seda ei eksisteeri. Ja seni pole ka märke selle kohta, et NATO teaks, kuidas tekitatud ummikseisust välja tulla,” ütles ta.

Allikas: sputnik-news.ee