Ehitusuudised

Jurist uue koalitsiooni piinadest: tuleb kojamees ja ajab kõik laiali

14.03.2019KinnisvaraBlog

TALLINN, 13. märs – Sputnik. Parlamenti pääsenud Eesti poliitiliste jõudude vahel toimunud ummikussejooksnud läbirääkimiste kõige tõenäolisemaks tulemuseks on Riigikogu erakorralised valimised, arvab jurist ning inimõiguslane Sergei Seredenko.

Praegust olukorda seoses tulevase valitsuskoalitsiooni võimaliku koosseisuga hindas Seredenko talle omase otsekohesusega õige lihtsalt: “Tsentristid, rahvuslased ja veel kord rahvuslased.”

Kellele on korduvalimised kasulikud

“Niisugust koalitsioonikava ei ennustanud keegi. Ka see tõsiasi, et minu sünge prognoos (“reformikad, rahvuslased ja veel kord rahvuslased”) osutus praegusele hetkeseisule kõige lähedasemaks, ei lohuta. Sest kujuneva koalitsiooni projekt on kvalitatiivselt teistsugune kui lihtsalt pruunikas jõuk,” ütles ta portaalile Sputnik Eesti.

Inimõiguslasena lubas ta endale “langeda” teatavasse ärevusse, osutades sündmuste võimaliku edasise arengu ohtlikkusele.

©
Sputnik / Вадим Анцупов Jurist ning inimõiguslane Sergei Seredenko

Seredenko leiab, et ideeline lõhe Keskerakonnas (kelle kandidaadi eest ta oma tunnistust pidi parlamendivalimistel kui “vähima kurja” eest oma hääle andis) ja sisuliselt vene valijaskonna reetmine viivad välja selleni, et mingisugust koalitsiooni üldse ei tulegi, vaid tulevad kordusvalimised,” märkis ta.

“Seoses keskerakondlaste pehmelt öeldes “tavatu” käitumisega on rahvuslastel tekkinud reaalne võimalus saada lisamandaate. Sest kes hääletab kordusvalimistel keskerakondlaste poolt? Nende eestlastest valijad, ja sedagi mitte kõik. Venelane aga kas ei tule üldse välja või asub otsima muud Vähimat Kurja,” põhjendas Seredenko oma prognoosi.

Selle prognoosi kohaselt saavad valimistele tulemata jääjate hääled osaks “rahvuslastele”, valima tulijate omad aga erakondadele Eesti 200, Elurikkuse Erakonnale, rohelistele ja vasakpoolsetele ja isegi sotsiaaldemokraatidele. Niiviisi tekib Eesti 200-l võimalus parlamenti pääseda, keskerakondlased aga kaotavad kuni 10 mandaati.

Mida president peaks tegema

Nüüd, on Seredenko veendunud, on oma sõna öelda president Kersti Kaljulaidil.

“Õigupoolest esmakordselt kogu oma presidendiaja jooksul tuleb tal langetada sedavõrd vastutusrikas otsus – nimetada peaministrikandidaat. Variante on siin kolm,” ütles inimõiguslane.

Esimene – Riigikogule vastu tulla ja kiita heaks need läbirääkimiste tulemused, mis tulevad, kui need muidugi tulevad. Teine võimalus – panustada erakorralistele valimistele, mis paljuski langeb ühte esimese variandiga. Kolmas – võtta endale vastutus ja pakkuda välja parteitu autoriteetne tegelane, et kõik eelnevad kokkulepped katki murda ja need uuel ringil uuesti käivitada.

Niisuguse autoriteetse neutraalse tegelase rollis võiks esineda näiteks Tiit Vähi või Raivo Vare, oletas Seredenko. Kuid Kersti Kaljulaid on valinud neljanda, kõige õigema variandi – esitanud Reformierakonna juhi Kaja Kallase.

“Peaministri kandidaadi üle hääletamine on Riigikogus avalik. Rahvuslased, kellele kordusvalimised on kasulikud, võivad julgelt mängida “vaba hääletamist” eesmärgiga peaministri kinnitamine läbi kukutada, ent Ratase suunaga rahulolematud keskerakondlased on siis nurka surutud, mis omakorda töötab kokkuvõttes keskerakondlaste vastu. Sest valik on neil kummatigi nigel – kas kaota valija või lenda erakonnast välja,” ennustas ta.

Kuidas parlament laiali saata

Peaministri kinnitamise kord, meenutas Sergei Seredenko, on sätestatud eesti põhiseaduses. Paragrahvi 89 kohaselt nimetab president 14 päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise.

Peaministrikandidaat esitab 14 päeva jooksul, arvates valitsuse moodustamise ülesande saamisest, Riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel Riigikogu otsustab läbirääkimisteta avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks.

Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab 7 päeva jooksul valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul valitsuse ametisse.

Kui presidendi määratud peaministrikandidaat ei saa Riigikogu poolthäälte enamust või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, on Vabariigi Presidendil õigus seitsme päeva jooksul esitada teine peaministrikandidaat.

Kui president ei esita 7 päeva jooksul teist peaministrikandidaati või loobub selle esitamisest või kui teine kandidaat käesoleva paragrahvi lõigete kaks ja kolm tingimustel ja tähtaegadel ei saa Riigikogult volitusi või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, läheb peaministrikandidaadi ülesseadmise õigus üle Riigikogule.

Riigikogu seab üles peaministrikandidaadi, kes esitab valitsuse koosseisu presidendile. Kui 14 päeva jooksul, arvates peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust Riigikogule, on valitsuse koosseis presidendile esitamata, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised.

Источник: sputnik-news.ee