Kinnisvara uudised

Fikseeritud laenuintressi plussid ja miinused

04.03.2015KinnisvaraBlog

Martin Hanson,

vabakutseline ajakirjanik. Laenu võtmisel pangast on võimalik fikseerida pikemaks ajaks euribor ehk Euroopa pankadevahelise laenamise intressimäär, mis moodustab ühe osa laenuintressist. Ikka selleks, et kindlustada end võimaliku euribori tõusu vastu. Fikseeritud intressil on nii miinuseid kui plusse

Muutuva intressiga pangalaenu korral koosneb intress üldjuhul kahest komponendist: ajas muutuvast euriborist ning panga ja kliendi vahel kokkulepitud fikseeritud marginaalist. Viimane jääb tavaliselt kogu laenu tagasimaksmise aja jooksul samaks. Euribor muutub tavapäraselt iga 6 või 12 kuu tagant nagu seega ka laenumakse suurus. Kui euribor on selle aja jooksul tõusnud, siis tõuseb ka laenumakse ja vastupidi.

Fikseeritud intressiga pangalaenu korral lepivad klient ja pank pikemaks ajaks kokku lõpliku intressi näiteks viieks aastaks. Intressi fikseerimisega kaitseb laenuvõtja ennast võimaliku intressitõusu eest.

Eesti Panga statistika kohaselt oli 2013. aasta septembri seisuga Eestis kodulaenude intressimäär madal, vaid 2,47%. Põhjus on lihtne – selle intressimäära üks osa, euribor, on ajaloo ühel madalaimal tasemel: kolme kuu euribor oli 0,218%, kuue kuu oma 0,318% ja 12 kuu oma vaid 0,496%. Võrdlusena: kinnisvarabuumi kõrghetkel juunis 2008 oli 6 kuu euribor tervelt 5,129%.

SEB äriarendusjuhi Triin Messimase sõnul on praeguste suhteliselt soodsate laenumaksete pikemaks ajaks fikseerimisel siiski mõned piirangud.

Lahendus ei sobi laenu osade kaupa kasutusele võtmisel, sest pank ei saa üldjuhul võimaldada sama intressimääraga laenuressurssi pikema perioodi jooksul. Samuti tuleb arvestada, et kui euribor peaks veelgi langema, võib enne algselt kokkulepitud tähtaega laenu tagasimaksmine või intressimäära ujuvaks muutmine laenusaajale kulukaks osutuda. Kui laenuandjal pole võimalik ennetähtaegselt tagasi saadud laenuraha uuesti sama intressimääraga välja laenata, tuleb reeglina kliendil see intressivahe pangale tasuda,“ ütleb Triin Messimas.

 

Eestlane fikseerib intressi harva

Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja asetäitja Jana Kask mainib, et Eesti kuulub nende riikide hulka, kus intresside fikseerimist on kasutatud üsna vähe. Näiteks 2013. aasta kolmandas kvartalis sõlmitud uutest eluasemelaenu lepingutest fikseeriti intressimäär vaid 6% juhtudel.

Praeguste madalate intressimäärade juures peab laenuvõtja arvestama eriti pikaajaliste eluasemelaenude puhul sellega, et intressimäärad võivad hakata tõusma. Kui ta hindab adekvaatselt oma sissetulekute kasvuvõimalusi ja finantspuhvri mahtu, siis ei ole väga suurt vahet, kas laenud sõlmitakse fikseeritud või muutliku intressimääraga. Samas võib fikseeritud intressimäär neil aegade, kus euribor on madal, sobida rohkem sellisele laenuvõtjale, kes on intressimäära tõusu suhtes tundlikum,“ selgitab Jana Kask.

Pangad testivad laenu väljastades üldiselt laenuvõtja laenuteenindamise võimet ka intressimäärade tõusu korral. Lisaks pakuvad mõned pangad intressimäära tõusu vastu kindlustamise võimalust.

„Eesti Pank rõhutab, et laenu tagasimaksmise võimet ohustavate riskide ennetamiseks on oluline, et laenuvõtja teaks, mis alusel kujunevad laenu baasintressimäär ja riskimarginaal ning mis võib mõjutada nende muutumist laenuperioodi jooksul,“ mainib Kask.

 

Milline lahendus siiski valida?

Fikseeritud intress tähendab kindla suurusega laenumakseid pika perioodi jooksul, mainib Messimas.

Väga madal euribor on toonud laenamisel kaasa madala intressikulu, kuid võib tekitada ka teatavat ebakindlust järgnevate perioodide osas. Valides fikseeritud euribori, on tark intressikulu arvelt säästetud summat mitte ära kulutada, vaid kõrvale panna. Olenevalt summa suurusest võiks mõelda ka selle investeerimisele, mitte lihtsalt arvelduskontol hoidmisele.“

Muutliku intressimääraga laenulepingud võimaldavad laenuvõtjale suuremat paindlikkust, märgib Jana Kask. „Eesti viimaste aastate kogemusest näeme, et muutlik intressimäär on majanduse tsüklilise arengu juures seni olnud laenuvõtjale toeks ning aidanud mõnevõrra kompenseerida sissetulekute langusest tulenenud tagasilööke laenu tagasimaksmisel. Eurobori alanemine on laenuvõtjatel võimaldanud laenuteenindamiskulusid üsna märkimisväärselt kokku hoida.“

Allikas SEB Foorum.