Kinnisvaraturu analüüs

“D-päev” eesti moodi: kuidas peaminister Ratas NATO dessandiga kohtus

05.07.2019KinnisvaraBlog

Neljapäeval alanud rahvusvaheliste sõjaliste õppuste Baltic Protector Eesti etapp aitab kaasa riigi julgeoleku tugevdamisele, ütles peaminister Jüri Ratas.

©
Estonian Defence Forces Jüri Ratas külastas Balti Protectori mereväeõpetusi

Need Eesti 2019. aasta suurimad õppused on maikuus Balti riikides alanud õppusteseeria Balti Protector kulminatsioon. Õppuste eesmärk on harjutada Briti juhitud ühendekspeditsiooniväe (Joint Expeditionary Force, JEF) maabumist merelt.

Õppusi külastanud Eesti valitsusjuht Jüri Ratas ütles, et ilmselt just see näeb välja piirkonnale kriisi korral osutatav “esmaabi”.

©
Estonian Defence Forces Mereväe harjutused Baltic Protector

“Tõenäoliselt kasutataks meie regiooni puudutava kriisi korral esimese abiväena just ühendekspeditsiooniväe üksuseid. Seega aitavad need õppused Eesti jaoks eelkõige rahu tagamist kindlustada.

Teisalt kehastavad need aga liitlaste ühtsust, tugevust ja meelekindlust ning on selge kinnitus liitlasvägede koostöövõimest,” tsiteerib valitsuse pressiteenistus peaminister Jüri Ratast.

Ühendekspeditsiooniväe õppustel osalevad Ühendkuningriigi juhtimisel seitsme riigi: Eesti, Läti, Leedu, Holland, Norra, Taani, Rootsi ja Soome sõjaväelased. Kokku osaleb õppusel umbes 3 tuhat sõdurit ja 20 laeva.

Õppuste käigus kontrollitakse valmisolekut rahvusvaheliste jõudude koostegutsemist ja mereväe manöövervõimekust, sealhulgas löögivõimekust merelt ja dessanteerimist.

Otsus luua ühendekspeditsiooniväed võeti vastu NATO tippkohtumisel 2014. aastal Walesis. Väekoondis loodi erinevate merel puhkeda võivate kriiside lahendamiseks.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et viimastel aastatel on Läänemeres täheldatud USA ja NATO sõjalise tegevuse ennenägematut kasvu. Läänes seletatakse seda “Venemaa ohu heidutusega” pärast Krimmi taasühinemist Venemaaga.

Moskva on korduvalt rõhutanud, et Venemaa ei rünnata kunagi ühtegi NATO riiki. Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul on NATO teadlik sellest, et Moskva ei kavatse kedagi rünnata, ja lihtsalt kasutab võimalust paigutada Venemaa piiride lähedale rohkem relvastust ja pataljone.

Rääkides Venemaa vastu esitatud süüdistustest agressiivses käitumises märkis Venemaa president Vladimir Putin, et kõik see on vaid “jutt vaeste kaitseks”.

Allikas: sputnik-news.ee