Kommertskinnisvara turg

Andke demokraatia tagasi: Eestis protesteeriti parlamendi “omavoli” vastu

14.03.2019KinnisvaraBlog

TALLINN, 12. märts – Sputnik, Deniss Pastuhhov. Teisipäeval, 12. märtsil toimus Tallinnas Riigikogu hoone juures rahvaalgatuse taastamist toetav meeleavaldus. Kokku tuli umbes nelikümmend inimest.

©
Sputnik / Вадим Анцупов Rahvaalgatuse taastamist toetav meeleavaldus

Kuigi ürituse korraldas sihtasutus Terve Rahvas, mille nõukogu esimees Jaak Valge valiti Eesti Konservatiivsete Rahvaerakonna (EKRE) nimekirjas Riigikokku, osalesid sellel ka teiste poliitiliste jõudude esindajad, sealhulgas nende, mis ei suutnud valimistel Riigikokku pääsemiseks vajalikku 5% künnist ületada.

©
Sputnik / Вадим Анцупов Joonas Laks

Nii osalesid Artur Talvik Elurikkuse Erakonnast, samuti Eestimaa Rohelised erakonna aktivistid ja juhatuse liige Joonas Laks.

©
Sputnik / Вадим Анцупов Oma firmamärgiks kujunenud kaabus EKRE liider Mart Helme

Oma firmamärgiks kujunenud kaabus EKRE liider Mart Helme viibis kohal koos parteikaaslase ja asetäitja Henn Põlluaasaga. Kohal olid ka avaliku elu tegelased – sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks juht Varro Vooglaid, kes on tuntud kogunud võitlusega homoseksuaalsuse propaganda vastu.

©
Sputnik / Вадим Анцупов Henn Põlluaas (vasakul) ja Varro Vooglaid

Piketiga ühinesid ka mõned toimuvast huvitunud möödakäijad.

©
Sputnik / Вадим Анцупов Tallinna elanik Arvo

Tallinna elanik Arvo ütles portaalile Sputnik Eesti, et üldiselt nõustub ta osalejate nõudmistega. “Rahvaalgatus on kodanike üks õigusi, et tõhusamalt riigis toimuvat mõjutada,” ütles ta.

Vana põhiseadus oli uuest parem

Sihtasutuse Terve Rahvas eesmärk on taastada Eestis otsedemokraatia, mis oli ette nähtud 1920. aasta põhiseaduses, kuid jäeti välja 1934. aasta põhiseadusest, mis võeti vastu pärast täpselt 85 aastat tagasi, 12. märtsil Eesti peaministri ja tulevase presidendi Kosntantin Pätsi korraldatud sõjaväelist riigipööret.

©
Sputnik / Вадим Анцупов Eestis protesteeriti parlamendi “omavoli” vastu

1991. aastal taastatud Eesti iseseisvuse järel vastu võetud põhiseadus on Pätsi-aegse põhiseaduse jätk. “1920. aasta Eesti põhiseadus,” märkis kommentaaris portaalile Sputnik Eesti üks meeleavalduse korraldaja, avaliku elu tegelane Emil Rutiku, “oli üks Euroopa parimaid ja lubas korraldada õiguslikult siduvaid “Šveitsi mudeli rahvahääletusi”.

Riigikogu vastuvõetud seadused ei saanud kaks kuud jõustuda, kui vähemalt kolmandik parlamendiliikmetest selle vastu oli.

©
Sputnik / Вадим Анцупов Emil Rutiku

Kui nende kahe kuu jooksul 25 000 hääleõiguslikku kodanikku kinnitasid oma allkirjaga, et nad soovivad kõnealuse teema üle referendumit, siis pidi see toimuma,” ütles Rutiku.

“Seaduse jõustumine sõltus otseselt referendumi tulemusest. Samuti oli 25 000 kodanikul, sõltumata parlamendi tegevusest, õigus esitada rahvahääletusele uusi seadusi, teha ettepanekuid olemasolevate seaduste muutmiseks või nende kehtetuks tunnistamiseks. Petitsioonid pigem simuleerivad kui stimuleerivad rahvaalgatusi,” lisas ta.

Rutiku usub, et Riigikogu liikmed ei kanna oma otsuste eest mingit vastutust. Vähe sellest, Rutiku sõnul on Eestis valijatesse selline suhtumine, et “olete meid valinud, nüüd olge neli aastat vait”. See tähendab, et nüüd on demokraatial ainult esindus-, mitte otsese demokraatia funktsioon, kus inimestel oleks nelja-aastase valimistevahelisel ajavahemikul võimalus oma kaalukas sõna öelda.

“Riigikogu saadikud on Eestis toiduahela tipus. Ainus võimalus tavalistel eestlastel neid mõjutada on valimised ja siis nelja aasta jooksul ei pea parlamendiliikmed aru andma oma tegevusest ega sellest, palju see maksma läheb,” ütles ta.

Praeguses Eestis on inimesed Emil Rutiku arvates üha enam võimust võõrandunud. Jääkeldri algatust (presidendi poolt kodanikuühiskonna, erakondade esindajatest ja poliitikutest kokkukutsutud ümarlaud) ei ole enam ja petitsioonisüsteemid, näiteks võrgulehel Rahvaalgatus.ee loodud populaarsed algatused, ei tööta.

©
Sputnik / Вадим Анцупов Eestis protesteeriti parlamendi “omavoli” vastu

“Oletame, et võrgulehel Rahvaalgatus.ee oleva eelnõu on allkirjastanud vajalik arv inimesi, kuid see ei tähenda, et parlament oleks kohustatud seda menetlema. Petitsioon antakse mõnele parlamendikomisjonile, seal tutvutakse dokumentidega ja pannakse siis enamasti sahtlisse. Eelnõu autor võidakse kutsuda vestlusele, kuid mingeid edasisi kohustusi ei ole. Sellepärast, et seadusandlikul tasandil ei ole ühtegi regulatsiooni, mis seoks Eesti rahva soovid riigi kõrgeima seadusandliku võimu – Riigikoguga,” ütles Rutiku.

Источник: sputnik-news.ee